Nutika digipöörde noored kolleegid 03. mai info

Seekord tutvustame veidi lähemalt ESFi Klass+ “Nutikas digipööre” projekti noorte kolleegide ehk kolme kooli nutiõpilaste toimetusi, millest Luunja, Melliste ja Ahja kooli koordinaatorid ja nutiõpilaste juhendajad ülevaate andsid. Luunja Keskkooli koordinaatori Eliise Kassi sõnul õppisid nutiõpilased esmalt kasutama Sphero RVR robotit. Peamiseks eesmärgiks oli õppida roboti juhtimist ning lihtsamat programmeerimist. Õpilaste arvates on Sphero RVR huvitav nutivahend, mis teeks õppimise ainetundides palju huvitavamaks. Teiseks õppisid nutiõpilased kasutama 3D pliiatsit, mis on hetkel meie nutiõpilaste tõeline hitt ja ei jäta külmaks ei suuremaid ega väiksemaid. Tuleviku osas ootavad õpilased kõige enam virtuaalreaalsusprillide (VR) katsetamist. Lisaks nimetatud digivahenditele õpivad nutiõpilased ka igapäevaste tehnikamuredega toime tulemist.
Samas Melliste Kooli koordinaator Annika Apuhtin on juba saanud nutiõpilastega koos VR prille katsetada ja tõdes, et need on hetkel tõesti nutiõpilaste vaieldamatud lemmikud. Siiski toimetatakse ka teiste vahendite ja võimalike IT probleemide lahendamisega. Annika kirjutas, et “viimasel kohtumisel enne koolivaheaega tuletati koos meelde, kus asub Sphero RVR roboti aku ja kuidas see kätte saada ning kuidas ühendada robotit tahvelarvutiga. Pärast programmeeriti robot sõitma mööda värvilisi pabereid, iga värvi juures pidi robot tegema häält, keerutama või muutma enda värvi.”
Ahja kooli koordinaator Rainer Lanemann on nutiõpilastega kohtunud juba neljal korral. “Esimene neist oli infotund, kus kõige suuremat huvi näitasid üles 2.-5. klassi õpilased. Väga tore on näha, et uus generatsioon tunneb huvi uute tehnoloogiate vastu ning soovib neid oma õppetöös rakendada. Teises tunnis tutvuti TTS mikroskoopidega. Eesmärk oli selgeks saada, mida TTS mikroskoopidega teha saab ning milleks need kasulikud on. Tore oli näha, et juhendajal oli vaja ette näidata ainult baastegevused, ülejäänu osas tulid nutiõpilased iseseisvalt toime. Edaspidi saavad õpilased juba näiteks loodusainetundides vastavaid teadmisi edasi jagada. Kolmandas ja neljandas tunnis põimiti droonide kasutust, iseseisvat tööd, rühmatööd ja probleemide lahendamise ülesandeid. Eesmärk oli esialgu iseseisvalt saada võimalikult palju informatsiooni drooni kohta, mis Klass+ projekti raames Ahja kooli toodud olid. Seejärel koos juhendajaga ning rühmatööna leida õige tarkvara drooni jaoks. Ülesanne oli kohati keerukas, kuid oli näha, et tiimitöö sujus kenasti. Kohe kui mõned õpilased olid leidnud potentsiaalse tarkvara, edastati info ka teistele. Nii jõutigi üheskoos õige lahenduseni.”
Sellel õppeaastal nutiõpilased alles tutvuvad seadmetega ja harjutavad probleemide lahendamist, kuid juba sügisest loodame, et nendest saavad koolides noored kolleegid, kes vajadusel aitavad õpetajaid, et projekti käigus soetatud vahendid ikka maksimaalselt kasutusele võetaks. Lisaks on nutiõpilastel võimalus abistada õpetajaid ja klassikaaslasi esmaste ja koolis enamlevinud digiprobleemide lahendamisel (nt kõlarite tööle saamisel.) Uute sedamete tundma õppimine ja õpetajate abistamine võimaldavad nutiõpilastel tõsta nii enda kui ka õpetajate digipädevust.
Autorid: Eliise Kass, Annika Apuhtin, Rainer Lanemann ja Tea Hermann