Päriselus Sa kaitseksid oma last. Tee seda ka internetis!

 

10. veebruaril tähistas Eesti 50 maailma riigi seas turvalise interneti päeva. Selle päeva puhul korraldati Tallinnas lapsevanematele loeng, mille eesmärgiks on anda teadmisi ja praktilisi juhiseid, kuidas oma last interneti ohtude eest kaitsta.

Vahetult mõned päevad enne eelmainitud loengut teatas minu 6aastane laps, et oli sõbrapool külas olles vaadanud veebilehekülgi, millel seisab hoiatusena "Alla 18 keelatud!" Olles küll šokeeritud, olin samas ka rõõmus, et mu lapsel jätkus nii palju usaldust minu vastu, et julges mulle toimunust rääkida - teades, et jagatud info ei valmista mulle meelehead. Pärast antud juhtumit hakkasin mõtlema, et kui palju on meil, "roosade prillidega" täiskasvanutel, selgust oma laste tegemistest arvutis… Põhiliseks kontrollitud kriteeriumiks on enamasti aeg – kui kaua meie laps arvutit päevas kasutab.

Teema aktuaalsuse tõttu pidasin vajalikuks veidi uurida ka Melliste Algkool-Lasteaia laste arvuti kasutamist. Uurimuses osales 45 kooliõpilast ja 22 3-6aastase lapse vanemat. Kergendustundega võin öelda, et tegelikult on tulemused veidi positiivsemad, kui ma arvasin, kuid vaatamata sellele pean oluliseks neid avaldada ja suunata lapsevanemaid kaasa mõtlema antud teemal.

Igapäevaselt kasutab 3-6 aastastest lastest arvutit 59% vastanutest, 1.-6.klassi õpilastest 95 %. Keskmine aja kulu arvuti kasutamisele oli järgmine:

3-6 aastased – 1,2 tundi päevas

1. klass – 1,1 tundi päevas

2. klass – 1,6 tundi päevas

3. klass – 1,3 tundi päevas

4. klass – 2 tundi päevas

5. klass – 1,75 tundi päevas

6.klass – 2,3 tundi päevas

Suured erinevused tulid välja õpilaste soolises võrdluses: poisid kasutavad arvutit keskmiselt 2,2 tundi päevas, kusjuures kõige enam 4.klassi poisid - 3,75 tundi päevas; tüdrukud aga 1,3 tundi päevas, kõige enam 6.klass – 2 tundi päevas.

 

Lisaks aja faktorile uurisin ka teisi ehk olulisemaidki näitajaid1.-6.klassi õpilaste kohta:

13 % vastanuist on külastanud interneti lehekülgi, mida nende vanemad heaks ei kiidaks;

17% vastanuist on suhelnud interneti vahendusel võõrastega;

19% vastanuist on kogenud kiusamist interneti vahendusel;

68% lasteaia laste vanematest on rääkinud lapsega interneti kasutamisest.

Lisainfoks pakun andmeid artikli alguses mainitud loengul praktilistest juhtumitest ja näpunäidetest rääkinud Kalev Pihli etteastest:

•22% noortest on saanud pornograafilise ja sama palju on saanud vägivaldse sisuga materjale veebist

•50% tegeleb internetis võõraste inimestega suhtlemisega, neist 19% sageli

•35% on saanud kokku internetis leitud sõbraga

• Tüüpiliselt ei tunne lapsevanemad huvi laste tegevuse vastu Internetis ja puudub kokkulepe vanema ja lapse vahel mida võib ja mida mitte

•9-10 aastased informeerivad ebameeldivatest kogemustest internetis oma vanemaid

•12-14 aastased ei informeeri sellest oma vanemaid

 

Loengult jäid kajama soovitused, et ükski piirang või keeld ei oma nii suurt jõudu kui lapsest hoolimine, temaga avameelselt rääkimine ja usalduslik suhe.

Lisainfot, kuidas kaitsta oma last internetis, leiate:

http://lapsnetis.eesti.ee/

http://laste.arvutikaitse.ee/

http://www.peremeedia.ee/

 

Kõigi lastevanemate silmateradele turvalist lapsepõlve soovides,

Janika Hinto

Melliste Algkool-Lasteaia sotsiaalpedagoog